Kas antidepressandid kahjustavad hambaid? Tähelepanekud ja soovitused vaimse tervise ravi ajal.

Kui alustad antidepressantide või teiste vaimse tervise ravimite kasutamist, on kogu su tähelepanu ja energia suunatud ühele eesmärgile – enesetunde parandamisele. See on täiesti loomulik, sest tervenemise teekonnal on vaimne tasakaal kõige olulisem. Hammaste ja igemete heaolu ei pruugi sel hetkel üldse mõttessegi tulla.

Siiski on oluline teada, et meie keha toimib tervikuna ning vaimse tervise toetamiseks mõeldud ravimid võivad mõjutada ka suuõõnt. Kõige sagedasemate kõrvaltoimetena märgatakse suukuivust ning lõualuu pinget või hammaste krigistamist. Pikema aja jooksul võib süljekaitse vähenemine tõsta ka kaariese või igemepõletike riski.

Antidepressandid ei kahjusta hambaid otseselt, vaid mõjutavad suukeskkonna loomulikke kaitsemehhanisme. Mõju ulatus sõltub konkreetse ravimi tüübist, annusest ja ravi kestusest, aga suuresti ka inimese eluperioodist, üldisest suuhügieenist ja toitumisest. Seetõttu ei ole põhjust muretsemiseks – pigem tasub teada, milliseid märke suus tähele panna ning kuida ka oma suutervist lihtsate nippidega toetada.

 

Miks tekib antidepressantide kasutamisel suukuivus?

Suukuivus (kserostoomia) on üks sagedasemaid antidepressantide kõrvaltoimeid, mis tekib süljeerituse vähenemise või sülje koostise muutumise tõttu.

Sülg on meie suuõõne loomulik kaitsja. See puhastab hambaid, neutraliseerib bakterite tekitatud happeid ja aitab seeläbi hoida hambaemaili tugevana. Kui sülge on liiga vähe, nõrgeneb see kaitsebarjäär ja suuõõnes tõuseb märgatavalt kaariese, hammaste tundlikkuse ning erinevate infektsioonide risk.

Suukuivus ei avaldu alati üksnes janutundega. Ravimitest tingitud suukuivuse sümptomid võivad olla järgmised:

• pidev kleepuv või kuiv tunne suus ja vajadus tavapärasest sagedamini vett juua
• kuiv, kipitav või põletav tunne keelel, isegi lõhenemine
• ebameeldiv hingeõhk (halitoos)
• raskused kuivema toidu närimisel, neelamisel või rääkimisel
• huulte kuivus ja valulikud lõhed suunurkades.

Kui märkad, et suu on pärast ravi alustamist pikemat aega kuiv, ei pea seda võtma paratamatu ebamugavusena. Ise ära raviskeemi kindlasti muuda, vaid aruta alternatiive  ravi määranud arstiga. Pikemaajalise kuivuse korral tasub nõu pidada spetsialistiga, kes saab soovitada just sinu suu limaskestale sobivaid niisutavaid geele või spetsiaalseid hooldustooteid.

 

Kas vaimse tervise ravimid võivad põhjustada hammaste krigistamist?

Jah, teatud antidepressantide (eriti SSRI-tüüpi ravimite) kasutamisel võib kõrvaltoimena tekkida või süveneda bruksism ehk hammaste öine kokkusurumine ja krigistamine.

Kuna hambaid krigistatakse enamasti magades, ei pruugi inimene sellest ise teadlik olla. Esimesed ohumärgid on tavaliselt seotud füüsilise ebamugavustundega:

• hommikune pinge, väsimus või valu lõualuudes ja näolihastes
• seletamatud hommikused peavalud (eriti oimukohtades)
• hammaste suurenenud tundlikkus külma või kuuma suhtes
• hambaarsti poolt tuvastatud kulumisjäljed hambaemailil või mikromõrad.

Kui täheldad pärast uue raviskeemi alustamist või annuste muutmist lõualuu piirkonnas lisapinget, tasub sellest kindlasti oma hambaarstile rääkida. Kaasaegses hambaravis on selle mure leevendamiseks tõhusad lahendused – näiteks individuaalselt valmistatud hambakaped, mis kaitsevad hambaid kulumise eest ja vähendavad öist survet lõualiigesele.

 

Kas antidepressantide võtmine tõstab kaariese ja hambaaukude riski?

Antidepressantide kasutamine võib kaudselt tõsta kaariese ja igemehaiguste riski, kuna suukuivus vähendab suu loomulikku happekaitset ja keerulisel eluperioodil võivad muutuda igapäevased harjumused.

Uuringud näitavad selget seost vaimse tervise ravimite pikaajalise tarvitamise ja suurema kaarieseriski vahel, kuid süüdi pole ravimimolekul ise. Kui inimesel on käsil raske eluetapp, mõjutab see kogu tema rütmi:

• hügieeniharjumused: väsimuse ja motivatsioonipuuduse tõttu võib igapäevane põhjalik hambapesu ja niit ununeda või edasi lükkuda
• toitumisharjumuste muutused: suukuivuse leevendamiseks või kiire energialaengu saamiseks kiputakse sagedamini näksima või tarbima magusaid ja happelisi jooke
• arsti külastused: jõu puudumisel lükatakse rutiinsed kontrollid ja vajalik hammaste ravi edasi.

Mõnikord on põhjuseid korraga mitu. Oluline on vaadata tervikpilti ja mõista: kui su elu nõuab praegu sinult rohkem energiat, vajab ka sinu suuõõne tervis natuke teadlikumat tähelepanu ja hoidmist.

Kuidas mõjutab depressioon ja stress suutervist ilma ravimiteta?

Vaimne tervis ja suutervis on kahepoolses seoses: ka ilma ravimiteta võivad depressioon, ärevushäired ja krooniline stress halvendada hammaste ja igemete seisukorda.

Kurnava eluperioodiga kaasnevad sageli bioloogilised ja käitumuslikud muutused. Stressihormoon kortisooli kõrge tase võib nõrgestada organismi immuunsüsteemi, muutes igemed põletikele vastuvõtlikumaks. Kui enesehoolduseks napib jõudu, ei ole tegemist “halva hoolitsuse” või laiskusega – see on haiguse sümptom. Mõistame SMIL Kliinikus seda täielikult ning läheneme igale olukorrale eelarvamustevabalt, delikaatselt ja toetavalt. Meie eesmärk on olla sinu kõrval, mitte sind hinnata.

Praktilised nõuanded: mida saad ise teha oma suutervise hoidmiseks?

Oma suutervise kaitsmiseks ja ebamugavustunde leevendamiseks ei pea elu tundmatuseni muutma. Abi on väikestest, järjepidevatest sammudest:

1. Pese hambaid kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga. Kui sülje kaitsevõime on vähenenud, on fluoriid hädavajalik hambaemaili tugevdamiseks. 

2. Niisuta suud regulaarselt puhta veega. Rüüpa vett väikeste lonksudena päeva jooksul. Süljeeritust aitavad stimuleerida ka ksülitooliga suhkruvabad närimiskummid või pastillid.

3. Vali alkoholivaba suuvesi. Alkoholil põhinevad suuveed kuivatavad limaskesta veelgi rohkem. Eelistada võiks niisutavaid või spetsiaalselt kuiva suu jaoks mõeldud tooteid.

4. Jälgi suhkru- ja happerünnakute sagedust. Kuiva suu korral on hammaste lagunemine kiirem, mistõttu püüa vältida pidevat magusate jookide või mahlade limpsimist söögikordade vahel.

5. Ole hambaarstiga avatud. Räägi oma hambaarstile kasutatavatest ravimitest. See on konfidentsiaalne terviseinfo, mis võimaldab arstil riske sinu suutervisele õigesti hinnata ja vajadusel profülaktilisi hooldusi planeerida.

Kas vaimse tervise ravimite võtmine tuleb enne hambaarsti visiiti lõpetada?

Ei, kindlasti mitte. Antidepressantide või teiste vaimse tervise ravimite võtmist ei tohi hambaarsti visiidi tõttu kunagi omal käel katkestada ega annuseid muuta.

Ravimi järsk ärajätmine võib tõsiselt ohustada sinu vaimset tasakaalu. Kui tunned, et ravim tekitab tugevat suukuivust või lõualuu pingsust, konsulteeri alati esmalt oma raviarsti või psühhiaatriga, kes saab vajadusel korrigeerida raviskeemi. Hambaarst tegeleb omalt poolt suutervisele avalduvate sümptomite leevendamise ja hammaste kaitsmisega.

 

Sinu suutervis on hoidmist väärt – tule regulaarsesse kontrolli

Hambaarsti külastust ei tasu edasi lükata hetkeni, mil tekib tugev valu. Paljud ravimitest või stressist tingitud muutused (nagu hambaemaili kulumine või algav igemepõletik) kulgevad alguses täiesti nähtamatult ja valutult. Regulaarne kontroll ja hammaste seisukorra ülevaatus võimaldavad jaole saada enne, kui väikesest murest saab tõsine probleem.

Meie juurde tulles ei pea sa tundma piinlikkust, kui viimasest visiidist on möödas aastaid või kui tunned hambaravi ees hirmu. Me ei vaata tagasi sellele, mis on jäänud tegemata – ootame sind Tartus, Kastani Kolmnurgas (Kastani 92, IV korrus), et vaadata koos, milline on seis täna ja kuidas liikuda edasi terve ning enesekindla naeratuse suunas.

Hoia oma naeratust ja meelerahu. Regulaarne suutervise kontroll on parim viis ennetada muresid ja toetada oma keha tervikuna. Broneeri aeg mugavalt broneeri.smilkliinik.ee või helista meile +372 734 1383.