Igemepõletiku ravi
Igemehaigused kujutavad endast suuõõnes kulgevaid põletikulisi protsesse, mis on põhjustatud bakterite kogunemisest hambakattu ja -kivisse.
Juhul, kui igemepõletik jääb õigeaegselt diagnoosimata ja õigesti ravimata, võib see algselt avalduda kerge ebamugavusena, kuid süvenedes põhjustada tõsiseid kahjustusi igemetele, hammast ümbritsevale tugiluule ning viimaks viia isegi hammaste kaotuseni.
Gingiviit – esmane igemepõletik
Gingiviit on igemepõletiku varajane staadium, mida iseloomustab igemete põletik ilma hammaste tugistruktuuride (nt alveolaarluu) kahjustuseta. Selle peamiseks tekitajaks on enamasti hambakatu kogunemine igemepiirile.
Tüüpilised sümptomid:
- Igemete veritsus, eriti hammaste puhastamise käigus
- Igemete erüteem (punetus) või turse
- Igemete tundlikkus
- Aeg-ajalt halitoos (halb hingeõhk) või düsgeusia (ebameeldiv maitse suus)
Prognoos: Gingiviit on varajases faasis reeglina pöörduv seisund. Korrektne ja regulaarne suuhügieen (sh hambaharja ning hambavaheharjade/niidi kasutamine) koos professionaalse puhastusega võimaldab põletikulise protsessi peatada ning igemete tervise taastada.
Parodontiit – sügavam ja tõsisem patoloogia
Parodontiit tekib põletiku levimisel sügavamatesse kudedesse – igemesse, hammaste kinnituskudedesse ja hammast ümbritsevasse luustruktuuri. Tegemist on kroonilise põletikulise seisundiga, mis ei taandu iseenesest ning eeldab märksa spetsiifilisemat ravi.
Tüüpilised sümptomid:
- Püsiv igemete veritsus või erüteem
- Sügavate parodontaalsete taskute teke hammaste ümber
- Igemete retraktsioon (taandumine), mille tagajärjel hambad näivad pikemad
- Hammaste suurenenud liikuvus
- Mädase eritise esinemine või tugev halitoos
Parodontiit võib kulgeda ka asümptomaatiliselt, ilma ägeda valuta, mistõttu on varajane diagnoosimine ja õige ravi äärmiselt oluline.
Ravimata igemepõletiku võimalikud tagajärjed
Ravimata jätmine võib viia tõsiste tervislike tagajärgedeni:
Kerge gingiviit võib areneda parodontiidiks, mis kahjustab igemeid ja hammast toestavat luud.
Kestev igemepõletik võib esile kutsuda igemete taandumist ja hammaste liikuvust, mille tagajärjeks võib olla hammaste kaotus.
Krooniline põletik suuõõnes võib mõjutada ka sinu üldist terviseseisundit ja suurendada organismi süsteemset põletikulist koormust.
Seetõttu on igemehaiguste varajane avastamine ja ravi esmatähtis, et tagada suuõõne tervis ja säilitada naeratus pikaajaliselt.
Millal tuleks viivitamatult hambaarsti poole pöörduda?
Järgnevate sümptomite ilmnemisel on soovitatav kiiresti hambaarsti poole pöörduda:
- Pidev või korduv igemete veritsus, eriti kui see ei lahene paarinädalase parema suuhügieeni tulemusel.
- Igemete silmnähtav punetus, turse või tundlikkus koos ebatavalise lõhna või mädase eritisega.
- Igemete retraktsioon või interproksimaalsete vahede (kahe hamba vahe igemepiiril) suurenemine.
- Hammaste suurenenud liikuvus või asendi muutus.
- Valu mälumise ajal või püsiv ebamugavustunne suuõõnes.
Eriarsti (hambaarsti või parodontoloogi) poole tuleb pöörduda kindlasti siis, kui sümptomid on progresseerunud ja kestnud pikemat aega.
Olgugi, et igemepõletiku varajane staadium ehk gingiviit on väga levinud probleem, siis hea uudis on see, et enamasti on seda võimalik ennetada ja esmaste sümptomite tekkides ka kodus leevendada. Oluline on märgata esimesi märke ja tegutseda õigel ajal.
Loe soovitusi, kuidas kuidas igemepõletikku ennetada ja koduste vahenditega leevendada.