Kuidas kaariest ennetada?

Miks ja kuidas üldse kaaries tekib?

Kaaries ehk hambaauk tekib järk-järgult ja ajapikku ning seda on võimalik hoolika suuhügieeniga ennetada. Selgitame esmalt, kuidas see üldse tekib.

Esmalt tekivad katt ja hambakivi. Hambakatt ehk biokile on kollakas-hallikas mikroorganisme sisaldav mass, mis tekib peamiselt toidujääkidest ja bakteritest ning süljes leiduvatest mineraalidest, eriti kaltsiumist ja fosfaadist. Katu tekkimisele aitab kaasa suhkrute ja tärkliserikaste toitude sage söömine ning hammaste ebapiisav puhastamine. Nii hakkavad bakterid kiiresti neist jääkidest toituma ja tekibki hambakatt, mis muu hulgas põhjustab ka ebameeldivat lõhna hingeõhus. Katt mis jääb aga pikemaks ajaks hammastele, võib kõvastuda igemepiiri kohal või selle all hambakiviks. Hambakivi teeb katu eemaldamise raskemaks ja pakub ka bakteritele justkui kaitsekihti.

Hambakivi eemaldus on juba hambaarsti või suuhügienisti töö, kes kasutab selleks soodapesu, ultraheliseadet (scaler) ja spetsiaalseid instrumente.

Seejärel asuvad katus ja hambakivis peituvad bakterid ja mikroobid hambaemaili ehk -vaapa kahjustama. Bakteritest eralduvad happed söövitavad hambaemaili ja eemaldavad sellest mineraale. Selline erosioon tekitab emaili sisse pisikesi avasid ehk augukesi – see on kaariese algus. Kui emaili kihid on kulunud, pääsevad bakterid ja happed ligi hamba järgmisele kihile – mineraliseerunud luukoele. See on emailist pehmem ja happele vähem vastupidav, mistõttu hambad muutuvad tundlikumaks.

Kahjustus süveneb. Kaariese edasi arenedes liiguvad bakterid ja happed sügavamale hamba sisemusse (hambasäsi ehk pulbini) mis sisaldab juba pehmeid kudesid nagu närvid ja veresooned. Pehme sidekude ehk säsi muutub bakterite tõttu ärritunuks ja tursub. Kuna tursel pole hamba sees kuhugi laieneda, surutakse närv kokku, mis põhjustabki valu. Mõnikord võivad valu ja põletik levida ka hambajuurest edasi lõualuusse, tekitades luukadu hamba ümber ning kahjustades isegi teisi lähedalasuvaid hambaid.

Kuidas kaariest ennetada?

Hea uudis on see, et kaaries ei teki üleöö ning selle kujunemist saab igapäevaste harjumustega väga tõhusalt pidurdada või täielikult ära hoida. Võtmesõnadeks on järjepidevus, õiged võtted ja teadlikud valikud.

1. Tõhus suuhügieen algab õigetest harjumustest.
Hambaid tuleks pesta vähemalt kaks korda päevas – hommikul ja õhtul – fluoriidi sisaldava hambapastaga. Fluor aitab tugevdada hambaemaili ja muudab selle hapetele vastupidavamaks. Oluline pole ainult pesemise sagedus, vaid ka tehnika: harja hambaid rahulike, väikeste liigutustega ning ära unusta puhastada ka igemepiiri lähedalt, kuhu katt kõige kergemini koguneb. Lisaks hambaharjale tasub igapäevaselt kasutada hambaniiti või hambavaheharju, sest just hambavahed on kohad, kust kaaries sageli alguse saab.

2. Toitumisel on suurem roll, kui esmapilgul tundub.
Suhkrud ja tärkliserikkad toidud on bakteritele peamine „kütus“. Mida sagedamini neid tarbida, seda rohkem tekib suus happeid, mis emaili kahjustavad. See ei tähenda, et peaksid maiustustest täielikult loobuma, kuid oluline on piirata nende sagedast näksimist. Parem on süüa magusat korraga ja seejärel lasta suul taastuda, mitte tarbida väikseid koguseid pidevalt päeva jooksul. Samuti tasub eelistada vett ja vältida magusaid jooke, eriti nende pidevat lonksutamist.

3. Sülg on sinu loomulik liitlane.
Sülg aitab neutraliseerida happeid ja taastada hambaemaili mineraale. Selle töö toetamiseks on kasulik juua piisavalt vett ning vajadusel närida suhkruvaba närimiskummi, mis stimuleerib süljeeritust. Kuiv suu suurendab kaariese riski, seega tasub sellele tähelepanu pöörata.

4. Regulaarsed visiidid hambaarsti juurde.
Isegi väga hea kodune hooldus ei asenda professionaalset kontrolli. Soovitav on külastada hambaarsti või suuhügienisti vähemalt kord aastas (vajadusel sagedamini), et avastada võimalikud probleemid varakult. Varajases staadiumis kaaries on sageli peatatav ilma puurimiseta – näiteks fluoroteraapia abil.

Väikesed, kuid olulise efektiga lisanipid

• Väldi hammaste pesemist kohe pärast happeliste jookide või toitude tarbimist – oota umbes 30 minutit, et email jõuaks taastuda.
  
• Vaheta hambaharja regulaarselt (umbes iga 2–3 kuu tagant).
  
• Õpeta ka lastele varakult häid suuhügieeni harjumusi – ennetus algab juba piimahammastega.
  

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes on kaariese ennetamine lihtsam ja kindlasti valutum, kui selle ravi. Igapäevased teadlikud valikud – korralik suuhügieen, tasakaalustatud toitumine ja regulaarne kontroll – aitavad hoida hambad terved ning naeratuse särava ka pikemas perspektiivis.